Toimumisajad 2025/2026. õppeaastal
- Eesti keel (kirjalik) – 21. aprill 2026. a;
- B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 21. aprill 2026. a;
- B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 21.–24. aprill 2026. a;
- Matemaatika (kirjalik) – 29. aprill 2026. a;
- Valikeksam vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, inglise keeles (B1-tasemel), vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (kirjalik) – 6. mai 2026. a;
- Valikeksam inglise keeles (B1-tasemel) (suuline) – 6.–8. mai 2026. a;
- Valikeksam vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (suuline) – 6.– 7. mai 2026. a.
Põhikooli lõpetamiseks tuleb sooritada kolm eksamit.
Põhikooli riikliku õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja peab sooritama järgmised ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid (ühtsed põhikooli lõpueksamid):
- eesti keel või eesti keel teise keelena;
- matemaatika;
- valikeksam õpilase valikul.
Valikeksami võib valida järgmiste õppeainete hulgast: ajalugu, bioloogia, füüsika, geograafia, keemia, ühiskonnaõpetus, vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolis), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel; vene keel võõrkeelena (eesti õppekeelega koolis).
Eesti keele teise keelena lõpueksami võib valida õpilane:
- kelle õppekeel ei ole eesti keel;
- kes õpib keelekümblusklassis;
- kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul.
Õpilane, kellele on väljastatud eesti keele oskuse C1-taseme tunnistus, ei pea sooritama eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksamit.
Kui õpilane on õppinud varem välisriigis, siis võib ta sooritada eesti keele või eesti keele teise keele eksami koolieksamina, kui
- ta on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud mitte rohkem kui kolm järjestikust õppeaastat;
- talle on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava.
Sellisel juhul valmistab kool ette koolieksami õpilasele koostatud individuaalse õppekava põhjal.
Õpilane sooritab põhikooli lõpueksamid viimasel õppeaastal (9. klassis). Varem lõpueksameid teha ei saa.
Erandiks on eesti keel teise keelena õpilasele, kes ei õpi eesti õppekeelega koolis, kuid kelle eesti keele oskus ületab ainekavas nõutud õpitulemused. Sellisel juhul võib õpilane eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami sooritada 7. või 8. klassis, kui ta on edukalt sooritanud B1-taset hindava eeltesti (vt B1- ja B2- taseme eeltestimisest koolidelelink opens on new page).
Eesti keele teise keelena eksami edukal sooritamisel väljastab Haridus- ja Noorteamet õpilasele eesti keele B1-taseme tunnistuse, kui ta on saanud vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest ning ühegi osaoskuse tulemus ei ole 0 punkti.
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami valinud õpilasel on võimalik eksami lisana sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Kodakondsuseksam on mõeldud neil, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust.
Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami.
Põhikooli lõpueksamid toimuvad üldjuhul kooli õppekeeles, kuid soovi korral on eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolilõpetajal õigus sooritada matemaatikaeksam ja valikeksam (v.a võõrkeel) ka eesti keeles. Ka sellest soovist peab õpilane teavitama kooli juhtkonda 1. veebruariks.
Kui põhikoolilõpetaja haigestub eksami ajal või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel), sooritab ta põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal.
Ka põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppes õppivad õpilased sooritavad põhikooli lõpueksamid kooli direktori kinnitatud materjalidega ning kooli direktori poolt määratud ajal. Sooritada tuleb järgmised koolieksamid:
- Eesti õppekeelega koolis eesti keele eksam, vene või muu õppekeelega koolis eesti keele teise keelena eksam
- Matemaatikaeksam
- Kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam (õppeaine, milles eksam toimub, määrab kooli direktor, kes teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks jooksva õppeaasta 1. veebruariks)
Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või
- Põhikoolilõpetajad, kes õpivad lihtsustatud õppekava alusel lihtsustatud õppes.
- Põhikoolilõpetajad, kes põhikooli riikliku eksami ajal haigestuvad või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (nt osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel).
- Põhikoolilõpetajad, kelle riikliku eksami tulemus on alla 50 protsendi eksami maksimaalsest tulemusest.
Lihtsustatud õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes õppivad õpilased põhikooli lõpetamiseks eksameid ei soorita.