Uudised

22. märts oli veepäev 01. aprill kool


22. märts oli rahvusvaheline veepäev, mida sel aastal ka meie esmakordselt koolis tähistasime. ÜRO eestvedamisel tähistatakse seda päeva aastast 1993. Veepäev on ellu kutsutud eesmärgiga teadvustada, kuidas majanduslik tootlikkus ja sotsiaalne heaolu kasv mõjutavad veevarude vähendamist. Sel aastal keskendud rahvusvaheline veepäev eelkõige kliimamuutustele.

1.c klass mõtiskles, mis saaks siis, kui kraanist vett ei tuleks ning milliste asjade jaoks kodus vett vaja läheb. "Kassi ei saaks üldse pesta," muretses üks laps.

1.b klass mängis rollimängu, milles õpetaja oli ema, kes hommikul oma lapsi (õpilased) äratades neile teatas, et ühestki kraanist ei tule vett. Lapsed pidid välja tooma tegevusi, mis jääks neil tegemata, kui vett ei ole. Seejärel arutati, kuidas olukorras toime tulla. Näiteks lilli saab ju kasta ka vihmaveega. Edasi arutleti, mida meie saaksime teha, et vesi kraanist otsa ei saaks. Lastelt tuli palju põnevaid mõtteid: kui laseme tassi vett täis, siis ei vala joomata jäänud vett kaanikaussi, vaid paneme külmkappi, et järgmine kord oleks hea võtta; ei lase lihtsalt kraanist vett joosta; koolis jälgime tähelepanelikult, et pärast kätepesu keerame kraani ilusasti kinni; hambapesu ajal keerame vee kinni jne.

3.c klass tegeles vee teemaga nädala jooksul mitmel päeval. Tutvuti lähemalt vihmametsade elustikuga ja vihmametsade hävimise probleemiga. Tehti rühmatöö teemal “Kui vett ei oleks…”. Õpilased arutlesid 3-4 kaupa rühmades, mida teha, kui ühel päeval ärgates selguks, et ühestki kraanist ei tule vett. Pärast rühmatööd jagati klassis lahendusi, kuidas sellisel puhul hakkama saada. Arutleti ka vee ja looduse säilimise teemadel. Vaadati videot Nature Is Speaking ja kuulati, mida räägiks vesi, kui ta rääkida saaks. Lõpuks kirjutas iga õpilane lühikese kokkuvõtte, mida saaks teha selleks, et planeedil Maa säiliks eluks sobiv keskkond veel kaua aega ja et meil jätkuks ikka eluks vajalikku puhast vett. 

 

Põhikooliõpilased valmistasid tundides veepäeva teemalisi slogan-plakateid, neid saate näha SIIT ja SIIT.

Loodusainete õpetajad Kairi Hõrak ja Pille Unt viisid põhikooliklassides läbi veeteemalise viktoriini, kus parimateks osutusid järgmised õpilased:
5. klassides: Noora Peterson (5.a), Rando Karin (5.b), Jonas Meriloo (5.b)
6. klassides: Kaspar Peiker (6.b), Karl Klaasen (6.b), Sander Suursoo (6.c)
7. klassides: Ott-Hendrik Erss (7.c), Kenneth Tamm (7.b), Mattias-Joonas Mägi (7.c)
8. klassides: Siim Eensalu (8.b), Artur Luts (8.c), Renars Ambults (8.c)
9. klassides: Hans Oliver Raudvere (9.c), Grete Kolk (9.a), Alexander Reinola (9.a)

Samuti jagati Aktiivi Instagrami kontol mõtteid, miks on oluline omada just isiklikku korduvkasutatavat joogipudelit.

 

Aitäh kõikidele õpetajatele ja õpilastele, kes veepäeva tähistamisest osa võtsid!

Rahvusvaheline veepäev viis mõtted asjadele, millega me elus nii harjunud oleme, et kipume pahatihti unustama, kui tähtsad nad meie jaoks tegelikult on. Loodetavasti leidis igaüks mõne hetke, et mõelda, kui oluline vesi meie igapäevaelus on.

Oleme tänulikud! Oleme hoolivad ja hoiame loodust!
 

Maarit Jõemägi
UNESCO meeskonna juht

22. märts oli rahvusvaheline veepäev, mida sel aastal ka meie esmakordselt koolis tähistasime. ÜRO eestvedamisel tähistatakse seda päeva aastast 1993. Veepäev on ellu kutsutud eesmärgiga teadvustada, kuidas majanduslik tootlikkus ja sotsiaalne heaolu kasv mõjutavad veevarude vähendamist. Sel aastal keskendud rahvusvaheline veepäev eelkõige kliimamuutustele.

1.c klass mõtiskles, mis saaks siis, kui kraanist vett ei tuleks ning milliste asjade jaoks kodus vett vaja läheb. "Kassi ei saaks üldse pesta," muretses üks laps.


1.b klass mängis rollimängu, milles õpetaja oli ema, kes hommikul oma lapsi (õpilased) äratades neile teatas, et ühestki kraanist ei tule vett. Lapsed pidid välja tooma tegevusi, mis jääks neil tegemata, kui vett ei ole. Seejärel arutati, kuidas olukorras toime tulla. Näiteks lilli saab ju kasta ka vihmaveega. Edasi arutleti, mida meie saaksime teha, et vesi kraanist otsa ei saaks. Lastelt tuli palju põnevaid mõtteid: kui laseme tassi vett täis, siis ei vala joomata jäänud vett kaanikaussi, vaid paneme külmkappi, et järgmine kord oleks hea võtta; ei lase lihtsalt kraanist vett joosta; koolis jälgime tähelepanelikult, et pärast kätepesu keerame kraani ilusasti kinni; hambapesu ajal keerame vee kinni jne.

3.c klass tegeles vee teemaga nädala jooksul mitmel päeval. Tutvuti lähemalt vihmametsade elustikuga ja vihmametsade hävimise probleemiga. Tehti rühmatöö teemal “Kui vett ei oleks…”. Õpilased arutlesid 3-4 kaupa rühmades, mida teha, kui ühel päeval ärgates selguks, et ühestki kraanist ei tule vett. Pärast rühmatööd jagati klassis lahendusi, kuidas sellisel puhul hakkama saada. Arutleti ka vee ja looduse säilimise teemadel. Vaadati videot Nature Is Speaking ja kuulati, mida räägiks vesi, kui ta rääkida saaks. Lõpuks kirjutas iga õpilane lühikese kokkuvõtte, mida saaks teha selleks, et planeedil Maa säiliks eluks sobiv keskkond veel kaua aega ja et meil jätkuks ikka eluks vajalikku puhast vett. 

 

Põhikooliõpilased valmistasid tundides veepäeva teemalisi slogan-plakateid, neid saate näha SIIT ja SIIT.

Loodusainete õpetajad Kairi Hõrak ja Pille Unt viisid põhikooliklassides läbi veeteemalise viktoriini, kus parimateks osutusid järgmised õpilased:
5. klassides: Noora Peterson (5.a), Rando Karin (5.b), Jonas Meriloo (5.b)
6. klassides: Kaspar Peiker (6.b), Karl Klaasen (6.b), Sander Suursoo (6.c)
7. klassides: Ott-Hendrik Erss (7.c), Kenneth Tamm (7.b), Mattias-Joonas Mägi (7.c)
8. klassides: Siim Eensalu (8.b), Artur Luts (8.c), Renars Ambults (8.c)
9. klassides: Hans Oliver Raudvere (9.c), Grete Kolk (9.a), Alexander Reinola (9.a)

Samuti jagati Aktiivi Instagrami kontol mõtteid, miks on oluline omada just isiklikku korduvkasutatavat joogipudelit.

 

Aitäh kõikidele õpetajatele ja õpilastele, kes veepäeva tähistamisest osa võtsid!

Rahvusvaheline veepäev viis mõtted asjadele, millega me elus nii harjunud oleme, et kipume pahatihti unustama, kui tähtsad nad meie jaoks tegelikult on. Loodetavasti leidis igaüks mõne hetke, et mõelda, kui oluline vesi meie igapäevaelus on.

Oleme tänulikud! Oleme hoolivad ja hoiame loodust!
 

Maarit Jõemägi
UNESCO meeskonna juht